Kurk, tomat, õun, pirn, tikker, sõstar. Nende ja muude Eesti kliimas kasvavate erinevate viljade hingeeluga on ilmselt kõik, kes natukenegi oma küünealuseid maal vanaema juures mustaks on teinud kursis ja hästi tuttavad. Kaasa arvatud mina. 

Troopikas on asjalood hoopis teistsugused. Plätade plaginal turule jõudes hakkab pilt silme ees virvendama tänu lookas lettidele, mille peal on virnades, kuhjades, rivides, hunnikutes ja sajas muus formatsioonis erinevaid üsna söödavana tunduvaid asju. Lähemal vaatlusel on enamik nendest asjadest võimalik vähemalt mingissegi kategooriasse jaotada - see karvasemoodi pisikene punane peaks olema puuvili, see rägbi palli suurune ogadega jurakas võiks kõikide eelduste kohaselt ka puuvili olla, persse, seda pikka kollas vibalikku ei oska kusagile paigutada, oot-oot, seda rohelist ma olen vist kusagil isegi näinud. Ja nii edasi ja nii edasi. Tere tulemast värskete viljade leti juurde ükskõik millisel turul ükskõik millises Kagu-Aasia riigis! Et sajaneljakümnesena mitte lollina surra, võtamegi jupi kaupa ette jalutuskäigu nende viljamüüjate juurde ja kui muu ei õnnestu, siis vähemalt nime saame ikka nendele viljadele antud. 

Et kohe hinge päris kinni ei tõmbaks, siis teeme esimese korra kergemalt. Saame tuttavaks viljaga, kes jagab koju saadetud postkaardil kohta palmide, valge rannaliiva, sooja merevee, nappides niudevöödes tõmmude neidude, lõõskava päikese ja teisele poole väriseva käega kirutatud tekstiga "Elämä on laiffi". Kui hästi lugeda, siis templilt margi peal võib välja lugeda Hoi An või Mandalay või Koh Rong või Khao Lak või veel miagi muud. Daamid ja härrad, teie ees on kookospähkel. 

On üsna vähe eluks vajalikku, mida kookospähklist teha ei saaks. Värskendav jook, kui päike on liiga teinud, riisi ja mangoga segatud magustoit ja ülimaitsva karri koostisosa, mida igalt tänavanurgalt piiramatus koguses endale sissa võib laadida, magus komm, improviseeritud rinnahoidja puhta pesu defitsiidi ajal, küttematerjal, õline ja  magusalt lõhnav tumepruuni päevituse akseleraator .... Seda nimekirja võib igaüks ise vabalt jätkata. 

Varased hispaania maadeavastajad nimetasid kookospalmi esialgu coco'ks, mis tõlkes tähendas ahvinägu. Seda päikest armastavat palmi võib leida pea igalt poolt Kagu-Aasiast. Isegi nii palju, et Aasia ja Vaikse Ookeani regioonist tuleb pea 90% kogu maailma kookose toodangust. 

Kui teil õnnestub kohe üks kookospähkel kusagilt haarata, siis saate selle vilja erinevaid kihte koos minuga uurima hakata. Kõige välimine kiht on roheline ja seda kasutatakse kuivatatud kujul küttematerjaliks, millele järgneb keskmine pruun ja karvane kiht. See kiht on eurooplase silmale ilmselt tuttavam, kuna meie poelettidele jõuab ta just sellisel kujul. Kõige viimane on valge, tugevat tarretist meenutav viljaliha. Kookose sisemine osa on tühi ja täidetud kookoseveega, mida palun mitte segamini ajada kookosepiimaga. Viimast saadakse selle sama vee ja viljaliha segamisel. 

Vot see vesi, see on õite magus. Ja kasulik. Looduses ei kasva teist sellist vilja, milles leiduks nii palju elektrolüüte, antioksüdante, loorberhapet ja veel mitut muud kasulikku asja. Pole midagi paremat, kui kuumal päeval kookosemüüja kõrval istuda, kaks annust rammusat vett sisse lüristada ja maailma mööda libisemist jälgida, sest kookos teab, kuidas asjad käima peavad, ta on palju näinud. Tegemist on ühe kõige vanema puuga meie planeedil. Isegi nii vanaga, et nende teed ristusid suuremate ja pisemate dinosaurustega. 

Loomulikul teel puu otsast alla kukkunud kookose vesi väga juua ei kõlba. See on umbes sama halb nagu loomulikul teel surnud kana praad. Noorte kookoste kuni kolmekümne meetri kõrguste puude otsast kätte saamiseks on erinevaid variante. Mitmel pool Tais ja Malaisias kasutatakse selleks eriväljaõppe saanud makaake, kes peremehe juhendamisel kärmelt puu otsa ronivad, seal natukene kisa teevad ja siis kookosed alla viskavad. Ahvide puudumisel ronib puu otsa inimene, kasutades töö lihtsustamiseks puu tüve sisse lõigatud astmeid. Ma mäletan Indoneesiast, et need mehed, kes puu otsa ronisid olid oma külas väga hinnas - naised himustasid ja mehed kadestasid. 

Kui nüüd botaanik Urmas Laansoo häälega see kõik kokku võtta, siis on tegemist ühe väga fantastilise tegelasega, mille näol tehniliselt on tegemist vilja, pähkli JA seemnega. Täpsemalt siis kiulise üheseemnelise luuviljaga. 

Loodetavasti avanesid teie elus nüüd uued kookoseaknad, tšakrad, kolmas silm või saite lihtsalt mõne toreda fakti võrra targemaks, mida klubis pick-up line'na kasutada. 

Ma lähen vaatan nüüd turule ja uurin, mida me järgmisel korral sööme. 

--------

Cucumber, tomato, apple, pear, gooseberry, currant. I don't think that I'm much far off the target when I say that most of the people hailing from non-tropic countries are quite familiar with the essence of those fruits. At least those who have made their hands dirty at grannies farm on the countryside. I consider myself to be one of those with that wealthy knowledge. 

Things are completely different in the tropics. You will be quite dizzy when You reach the market accompanied by the everlasting sound of Your flip-flops. An that's because there are piles, rows, stacks, wodges and hundreds of other formation  comprised of things that look quite edible. If You look close enough You can probably even divide them into some sorts of catecories - the small red and hairy-looking over there should be a fruit, the one resembling a rugby ball with spikes is presumably also a fruit, fuck, the long yellow gangling doesn't fit into any catecory, wait-wait, I think I've seen the green one somewhere. And so on and so on. Welcome to any given fresh market in any given South-East Asia! In order not to die at the age of hundred and forty and still not to be a complete muppet I've decided to take a tour to one of those markets and educate You and of course myself a bit. And if the name is the only thing I'm able to find out about this fruit then so be it. 

Let's make the first round as a warm-up. Ladies and gents, may I present the fruit that shares the postcard sent from the tropics with palmtrees, white sand, warm water, dark excotic girls wearing only breechcloths and sizzling hot sun. If one looks carefully she can read from the stamp on the postmark something like Hoi An or Mandalay onr Koh Rong or Khao Lak or something else. I bring You the coconut.

There are very few things that one can't do out of coconut. Refreshing drink on a warm and sunny tropic day, a dessert with rice and mago or an ingredient of a delicious curry one can load in from every streetcorner, sweet candy, improvised bra when You suddenly ran out of clean underwear, fuel for fire, oily and sweet smelling dark tan accelerator.... You can continue the list for ages. 

The early Spanish explorers called it coco, meaning monkey face. Nowdays You can find this sun-loving tree from almost everywhere in South-East Asia. Infact it is so common that almost 90% of the worlds coconut comes from Asian and Pacific Ocean region. 

If by any chance You happen to have a coconut right next to You then grab it and let's see what's inside. The green outer layer is used for fuel to make fire. Then comes the brown and hairy middel layer, the one that we're used to seeing in stores across non-tropics. And finally inside the brown middle layer there is white fleshy layer that resembles a thick jelly. The middle part is hollow and filled with coconut water. It is not coconut milk that is made by mixing the water and the inner white fleshy layer. 

The water inside the coconut, uhhh that's the best part of it. And a very useful too. There is no other fruit in the nature that is so rich in electrolytes, antioxidants, lauric acid and some other stuff that is good for Your body. There is nothing better than having a drink or two on a hot day next to the coconut seller and watching the world strolling by. The coconut knows how things should be because it has seen a lot. It is one of the oldest trees on our planet. In fact it is so old that it's paths even crossed with bigger and smaller dinosaurs. 

The coconut that falls down from the tree naturally is as bad as a roast chicken that died of natural causes. There are different options to get the young coconuts down from the trees that can grow to almost thirty meters. Specially trained macaques are used in many places in Thailand and Malaysia. When monkeys are scarce man has to climb the tree. To make it at least little bit easier steps are cut into the stem of the tree. I remember from Indonesia that the guys climbing the trees were a bit like bosses in the village - the women wanted them and men wanted to be them.  

To finish  the long story before it gets dark, what we have here is a fascinating fruit that is a fruit, a nut and a seed at the same time. Botanically it is a fibrous one-seeded drupe. 

So there You go, I hope some new coconut windows opened up in Your life or at least some chackras or a third eye. Or at least maybe You learned one or two interesting facts that You can use as a pick-up line in a club. 

I'll go check out the market now and bring something for the next time.