Lendamine ja sukeldumisvarustus
Kohtumine by Gunnar Graps & Magnetic Band
See lugu on muide pärit Gunnar Grapsi ja Magnetic Bandi 1982 aasta plaadilt "Roosid papale". Minu arvates on tegu ühe läbi aegade kõige vingema instrumentaallooga. Aga eks otsustage ise :)
Lendamine ja sukeldumisvarustus - need kaks sõna juba kõlavad nii erinevalt, et neid ei tohiks samas lauses üldse kasutadagi. Tegelikult võib ikka, aga siis on lause tõenäoliselt üsna negatiivse alatooniga. Üldiselt on lennufirmade pagasilimiit 20+5 kilo. Kehvematel juhtudel pead pagasi eest eraldi maksma ja saad ainult tühised 15+5 kilo. Kuna iga gramm on arvel, siis kaalusin võimaluste piires oma kaasavõetavat varustust. Just võimaluste piires, kuna kogu kaalumisooper nägi välja nii, et esialgu peab ema uhke kaalu peal ennast kaaluma, siis mõne varustuse jupi kätte haarama ja uuesti kaaluma. Saadud tulemusest tuleb siis lahutada enda kaal ja ongi olemas. Selgusid siis sellised kurjakuulutavad andmed:
Sukeldumisvarustuse kott - 3kg
Regulaator - 3 kg
Vest - 4,5 kg
Kuiv ülikond - 4,2 kg
Lestad - 2 kg
Koos maskide-kapuutside-õpetamisvahenditega tuleb juba puhtalt sukeldumisvarustuse arvelt umbes 20-22 kg ära. Ma ei ole ennast kunagi väga suureks ilumeheks pidanud, aga palja pee ümber võiks ikka midagi ju olla. Lisaks läheb talvel siin üsna jahedaks, mis tähendab, et lisaks ilumeelele peab riidekuhja vaatama ka üsna praktilise poole pealt. Koos kogu erineva träänaga kaalus mu pagas 22+12+12 kilo. Esimeses märsis siis osa sukeldumisvarustusest ja igapäeva eluks vajalik kraam, teises ülejäänud sukeldumisvarustus ja käsipagasis tehnika ning videokaamera housing. Ma olen kahe käega võimalikult kerge reisimise poolt ja enamasti ka nii reisin. Aga töötamine on natukene teine asi. Ennast tööle smuugeldades pead olema ise mihkel ja reisikorraldajatele külje alla hõõruma, et su majasuurune pagas ikka ilma lisatasudeta lennukile lubataks. Enamikel juhtudel on kogu protsess üsna valutu, aga meie reisimaastikul on ka mõned põhimõttelised erandid, kes üritavad õrna hingega sukeldumisinstruktorilt kogu viimase taskust ära võtta. Tulles tagasi varustuse juurde, siis olen omale uue varustuse soetamisel seadnud kõige olulisemaks kriteeriumiks just kaalu. Vestidest julgeksin soovitada näiteks Zeagle Scouti, regudest Aqualung micronit ja Scubapro MK11 koos mõne R-seeria teise astmega. Lestadest näiteks Cressi Master Frog või Aqualung Caravelle. Ülikondadel ei tohiks väga suurt kaaluvahet olla, sest neopreen on kõigil sama ja õmblused ei kaalu tuhkagi. Need kokku peaks andma juba võrreldes minu praeguse varustuse kaaluga juba uhked -5 kilo. Tasub mõelda :)
Muidu on lood sellised, et saabusin lõunal Sharm el Sheikhi, pikutan diivanil ja mõlgutan söögimõtteid. Tults müras täna oma esimeste õpilastega bassus ja ma olen kindel, et neil läks väga hästi :)
Lendamine ja sukeldumisvarustus - need kaks sõna juba kõlavad nii erinevalt, et neid ei tohiks samas lauses üldse kasutadagi. Tegelikult võib ikka, aga siis on lause tõenäoliselt üsna negatiivse alatooniga. Üldiselt on lennufirmade pagasilimiit 20+5 kilo. Kehvematel juhtudel pead pagasi eest eraldi maksma ja saad ainult tühised 15+5 kilo. Kuna iga gramm on arvel, siis kaalusin võimaluste piires oma kaasavõetavat varustust. Just võimaluste piires, kuna kogu kaalumisooper nägi välja nii, et esialgu peab ema uhke kaalu peal ennast kaaluma, siis mõne varustuse jupi kätte haarama ja uuesti kaaluma. Saadud tulemusest tuleb siis lahutada enda kaal ja ongi olemas. Selgusid siis sellised kurjakuulutavad andmed:
Sukeldumisvarustuse kott - 3kg
Regulaator - 3 kg
Vest - 4,5 kg
Kuiv ülikond - 4,2 kg
Lestad - 2 kg
Koos maskide-kapuutside-õpetamisvahenditega tuleb juba puhtalt sukeldumisvarustuse arvelt umbes 20-22 kg ära. Ma ei ole ennast kunagi väga suureks ilumeheks pidanud, aga palja pee ümber võiks ikka midagi ju olla. Lisaks läheb talvel siin üsna jahedaks, mis tähendab, et lisaks ilumeelele peab riidekuhja vaatama ka üsna praktilise poole pealt. Koos kogu erineva träänaga kaalus mu pagas 22+12+12 kilo. Esimeses märsis siis osa sukeldumisvarustusest ja igapäeva eluks vajalik kraam, teises ülejäänud sukeldumisvarustus ja käsipagasis tehnika ning videokaamera housing. Ma olen kahe käega võimalikult kerge reisimise poolt ja enamasti ka nii reisin. Aga töötamine on natukene teine asi. Ennast tööle smuugeldades pead olema ise mihkel ja reisikorraldajatele külje alla hõõruma, et su majasuurune pagas ikka ilma lisatasudeta lennukile lubataks. Enamikel juhtudel on kogu protsess üsna valutu, aga meie reisimaastikul on ka mõned põhimõttelised erandid, kes üritavad õrna hingega sukeldumisinstruktorilt kogu viimase taskust ära võtta. Tulles tagasi varustuse juurde, siis olen omale uue varustuse soetamisel seadnud kõige olulisemaks kriteeriumiks just kaalu. Vestidest julgeksin soovitada näiteks Zeagle Scouti, regudest Aqualung micronit ja Scubapro MK11 koos mõne R-seeria teise astmega. Lestadest näiteks Cressi Master Frog või Aqualung Caravelle. Ülikondadel ei tohiks väga suurt kaaluvahet olla, sest neopreen on kõigil sama ja õmblused ei kaalu tuhkagi. Need kokku peaks andma juba võrreldes minu praeguse varustuse kaaluga juba uhked -5 kilo. Tasub mõelda :)
Muidu on lood sellised, et saabusin lõunal Sharm el Sheikhi, pikutan diivanil ja mõlgutan söögimõtteid. Tults müras täna oma esimeste õpilastega bassus ja ma olen kindel, et neil läks väga hästi :)
Comments [0]