Lombok, Indoneesia

3. päev

Siis tundus juba kõik lihtne. Ükskõik, mis ta olla saab. Kogu keha kõik olemasolevad ja olematud lihaskimbud piimhapet täis komberdasime allamäge. Mäeküljelt alla valguvad matkaseltskonnad meenutasid  liigendpõlvedega barbienukkude paraadi.

Toitumus oli meil matka ajal kidur. Juba kolmas päev pidime toime tulema rotatsiooniga- hommikuks üks niru banaanipannkook, lõunaks riis ja nuudlid juurviljahebemetega, õhtuks riis ja nuudlid juurviljatükikestega ja praetud kalakreeker (selline valge krõbe latakas, millel polnud kalaga mingit pistmist) peale krõmpsata. Teised grupid meie ümber nautisid kana- ja kalaroogasid, värskeid puuvilju ja salateid. Lohutasime ennast sellega, et oleme ju "low-budget" matkapaketi ostnud. Pealegi, küpsiseid, mille rubriik "nutrition facts" lubas isegi 3 grammi proteiini paki kohta, oli meil laialt käes, selle üle ei saa nuriseda. Pista niipalju pakke kui tahad, kui sind peaks proteiinivaegus tabama. Hiljem selgus, et selle kanaga läheks pisut nihusti- meie giid unustas liha lihtsalt maha.

Ilm keeras veel viimase vindi peale- hakkas sadama, mis tähendas, et rada muutus auklikuks mudaojaks-liurajaks. Plätserdasime läbimärgadena kurnatult lõpp-punkti ja siis oli juba kõik ükskõik. Õlu oleks võinud kuuekordse hinnaga ka müügis olla, kutid ikkagi ostsid. Ma luristasin kohalikku jõujooki "Sweat" . Kokkuklopsitud varjualusest ja poolmädanenud pingist piisas, et ennast õndsana tunda. Kokku tegime viimase päeva skoori - 4 tundi tallamist ja õnnelik lõpp 600 meetrit peal.

Kokkuvõtteks
Matka kestvus: 49 tundi
Sellest kõndimist: 20 tundi
Kõrguste vahe: 600 m- 2639 m- 3726 m- 2639 m- 1700 m- 2641 m- 600 m.

* Markko: "Tartu suusamaraton vahetult peale jalaoperatsiooni oli selle kõrval nohu!"
* Kui me vastutulevaid matkaga vast algust teinud pisut ülekaalulisusele kalduvaid ameeriklasi naeratades julgustasime- "It is very nice. Have fun!"-, podises Blondie: "They are lucky they didn't ask me."
* Räss: "We trekked the Inca trail in Peru and I'd do that again. But this one? Never!"

Kas mina taolist matka kellelegi soovitaksin? Võta kaasa head matkajalanõud, soojad riided, seljakotiga eneseusku ja hooliv kaaslane ja iga kell soovitaksin! Ainult, et- teeksin seda rahulikult nelja päevaga, mitte kahe ja natukese päevaga silm punnis uhades; maksaksin otse kandjatele, kes tegeliku töö ära teevad, mitte matka vahendajale, kes jalgukõlgutades "trekking center'is" raha oma tasku pistab ja võtaksin pisut liha teemoonana kaasa, sest proteiin kulub sellise pingutuse juures marjaks ära.

Järgnevad päevad veetsime Lomboki looduslikus sparannas lihaseid mudides, masseerides ja venitades. Taastasime kaotatud energiavarusid kohaliku gurmeevalikut nautides ja targutasime läbi tehtud katsumuse üle. Elu on seiklus.  

Suure mökutamise ja proovimise peale ostsin omale ühe kena sarongi, mida vajadusel peale tõmmata või ümber vöö kerida. Tihtilugu on ööbimiskohtades juhtunud nii, et kõik oleks justkui olemas - neli seina, uks, vahel aken, õhk liigub, vesi voolab, vetsus on isegi pott. Aga mida ei ole on kasvõi mingi linikukene, mida endale öösel peale tõmmata. Mitte, et külm oleks, aga kuidagi mõnusam ja turvalisem on magada, kui mingi nurgakene on peale tõmmatud.