Randevuu barrakuudaga / rendezvous with a barracuda
Tegin mina õndsalt ja heas tujus kahe toreda Saksa neiuga öösukeldumist Richelieu rocki nimelises kultussukeldumiskohas (http://en.wikipedia.org/wiki/Richelieu_rock ).
Päevastel sukeldumistel on üsna tõenäoline selle hobuseraua kujulise riffi ümber üle keskmise suuri ja karmikoelisi barrakuudasid kohata ja noh, ilmselt öösel ka. Pimeduse saabudes panime oma sukeldumiskola valmis ja hüppasime vette, sest teadupärast "öös on ju asju"!
Sukeldumise algusest oli kulunud umbes viis minutit, kui mu vana hea lambi valgus ühel suurel kalaparvel pidama jäi. Elevuse tekitamiseks viipasin neiudele, et nüüd on see koht, kus me otse kalaparve keskele ujume ja kalade seas natukene elevust tekitame. Kahjuks oli ühel barrakuudal, kelle mõõtude kohta võis üsna kindlasti ülemeetrimees öelda ka "elevuse tekitamine" plaanis.
Äkitselt hakkas kalaparv ühes suunas liikuma nagu kari antiloope, kes gepardite ees põgenevad. Liikumise põhjust ei olnud ka väga kaugelt vaja otsida. Umbes mõne millisekundi jooksul oli meeter pluss pikkusega barrakuuda omale õhtusöögiks sobiva kala välja valinud ja otsustas rünnata. Kahjuks oli valituks osutunud värske filee umbes poole meetri kaugusel mu paremast kõrvast.
Edasises ei ole ma päris kindel. Esimene õhtusöögi neelamise katse läks sõbral luhta ja ta vist üritas veel korra omale midagi suupärast minu ümbrusest hankida. Kindel on see, et ma karjusin nagu pisikene pubekas ja olin üsna kindel, et nüüd on esimene kord peale mähkmetest väljumist, kui ma ennast täis situn.
Ausalt, ma olen vees ja vees väljas kohtunud võimsate kiskjatega, aga peaaegu mitte kordagi hirmu tundnud. Ilmselt oli karmavõlg liiga suureks muutunud ja nüüd oli tasumise tund.
Neiud muidugi kihistasid peale sukeldumist ja meie vahel arenes järgnev dialoog:
Nemad: Kas see suur kala sõi seal sinu ümbruses midagi?
Mina: Jah
Nemad: Kas sa karjusid kõvasti?
Mina: Jah
Nemad: Kas sa kartsid ka?
Mina: Jah
Nemad: Siis vist oli ikka päris ohtlik?
Mina: *€#!#*!*!
Mina: *€#!#*!*!
-----
I was feeling lucky for the upcoming night dive with two nice german girls on Richelieu rock.
There's a very good chance to see some bad-ass barracudas hanging around this horseshoe shaped reef during the daily dives and well if they are there at daytime they should also be there at night. Because things happen at night!
About five minutes into the dive the beam of my old and trusty dive light stopped on a big school of fish. To make things more exciting I signalled the girls that now we're going to swim into the school and create some excitement there. Unfortunately an extremely bad-ass barracuda had also the idea of "some excitement".
Suddenly the fish school started moving like those antilopes who are being chased by a cheetah and I didn't have to look very far for the reason. In about half of second this more than meter long barracuda had made up his mind for dinner and attacked. The chosen dinner happened to be about half a meter away from my right ear.
I'm not quite sure what happened after that. The first attempt was unsuccessful and I think that he tried once again. One thing is sure that I was screaming like a small girl and this was probably the closest moment of shitting myself after coming out of nappies.
Honestly, I've seen many different predators in and out of the water but almost never felt any fear. Probably the Karma depth grew too big and it was payback time.
The girls were giggling after the dive and the dialogue sounded something like this:
Girls: Was that big fish eating something around You?
Me: Yes
Girls: Were You screaming really loud?
Me: Yes
Girls: Were You scared?
Me: Yes
Girls: It was pretty dangerous then?
Me: *€#!#*!*!
