J: Puhkepäev ja fluorestsents-sukeldumine
Meid on ilmselt taanud nn saare sündroom. Laiskus on peal ja mitte midagi ei viitsi teha - blogisse kirjutada ja pesu pesta, poes ja tööl käia, sest kõike jõuab ju homme teha. Tegelikult on vaikelu põhjuseks meie tõlkeülesanne DAN Europe ajakirjale Alert Diver (www.alertdiver.eu). Saatsime just vuntsitud ja viimistletud tõlke ära ja nüüd saab järgmised paar kuud jälle rahulikult hingata. Kui kegi juhtub neid tõlkeid sealt lugema, siis oleksime ülimalt tänulikud objektiivse kriitika eest, sest meile on see ka üsna uus ja vigu või möödalaskmisi leidub siin-seal kindlasti. Lisaks tõlketöödele on vahepealseid elu-olu kirjeldusi seganud ka ohtrad peod. Tultsil oli suuremat sorti sünnipäev, mis lõppes planktoni sees püherdamise ja kala järgi haisemisega, aga sellest lubas Tults ise kirjutada. Lisaks igapäevasele jõudeelule, mis on tingitud vähestest sukeldujatest saarel on meil ka üks ametlik puhkempäev nädalas. Selle nädala vaba päev oli kohe eriti tore. Spasse tulid Balilt uued tüdrukud tööle ja kelle peal siis ikka kätt harjutada, kui mitte kodustatud välismaalaste peal. Meile eraldati algatuseks uhke nimega pakett "temale ja temakesele", mis sisaldas kõike alates jala- lõpetades peamassaažiga. Minu pead on muidugi natukene raske mudida, aga vähmalt mulle tundub, et tüdrukud said hakkama. Punkt kell 12 kogunesid enamik sukeldumiskeskuste instruktoreid varustus kaenlas tähtsate nägudega paadisillale - algamas oli staff dive. Kuna tõusud, mõõnad ja hoovuste liikumised lubasid viie punktisel skaalal hoovust number viis, siis oli menüüs rohkelt ja rohkelt haisid. Ilmselt oli paat täidetud nii metsiku hunniku instruktoripagunitega, et haid ja hoovused hakkasid meeletult kartma ja hoidsid aupaklikusse kaugusesse. Hoovuse tugevus andis välja võibolla nõrga kolme ja pisikesed haipoisid olid emad-isad kusagile sügavamatesse vetesse jätnud, aga tore oli sellegipoolest. Käisin täna hommikul kohalikus laatsaretis pisemat sorti operatsioonil. Nimelt juhtus minuga selline lugu, et olin ühel öösel teel kõrtsust koju, kui ristusid ühe kivimüraka ja minu varba teed. Tulemuseks natukene verd ja juure juurest murdunud varbaküüs. Paar süsti ja varbaküüs lahkus raksakaga majast. Ainukene miinus kogu asja juures on see, et järgmised paar päeva pean veetma sukeldumiskeskuses - ilmselt lähen jua homme lõunaks hulluks. Kui uuesti vette saan, siis proovime Tultsiga öösel uusi sukeldumislelusid. Lambi ette sinine filter ja maski ette kollane visiir. Tulemuseks fluorestsents-sukeldumine.
Cnidarians can be stimulated to glow in the night. This has already been discovered in 1927 by the British scientist Charles Phillips through one of his daily beach walks. Phillips noticed a peculiar shimmering colour of sea anemones in intertidal pools. Many coral species gleam in bright colours, as they can transform invisible light into visible light as well. The bright colours formation is based on a physical and chemical phenomenon called fluorescence.
During fluorescence, special pigments (proteins) absorb the short wave, energy rich (UV-) radiation and redistribute it nearly simultaneously – however with a higher wavelength which lies in the visible spectra – with a loss of energy. This wavelength shift is called Stokes shift. Based on the wavelength shift it is possible to explain several phenomenons on the reef, e.g. a fish still keeps his red signal colour at 15 m depth. In fact, the amount of red light in these depths is significantly very low, but special pigments emit red light.
Certain zoooxanthellate (algae housing) corals are able to thrive below the euphotic zone through auto-fluorescence. In the Gulf of Aqaba, the zooxanthellate coral Leptoris fragilis has been found living at a depth of 145 m – depth in which no photosynthetically active light can penetrate. Though, specific pigments in the coral tissues catch the remaining UV light. These UV radiations are shifted / diverted into photosynthetically active radiations which can be used by the zooxanthellae (algae) for photosynthesis.
here is no good or adequate description for the colours and the general appearance of reef organisms under UV light. Sea pens and small tube-dwelling anemones are perceived more often through Blue light than through normal white light. “Blooming” corals with open polyps as well as tube worms appear in a beautiful gleam. Many scientists have dealt with the fluorescing properties of corals, anemones and jellyfishes since the first discovery of this phenomenon. It appeared that many cnidarians fluoresce in green, blue, yellow and red colours and this gleaming originates mostly from special protein structures.
