Lebotasime pärast rasket vulkaanimatka (http://blog.innerspace.ee/tag/gunungrinjani) ühel tühjal ja tuulisel rannal Lomboki saare lõunaküljel. Ühel hetkel hakkas just kui nõia väel igast põõsast välja ilmuma surfareid, kes tõusu ja mõõna tabeleid jälgides mõne hetke pärast lainetesse sumasid. Kohalikud marakratid ei lasknud ennast sellest häirida ja kimasid porgandpaljalt mööda randa ringi. Libistasime paar kookost sisse, vaatasime surfareid ja masseerisime kangeid jalgu :)

Ma olen endiselt seda meelt, et Indoneesia on maailma parim riik reisimiseks ja sukeldumiseks. Mida ida poole, seda paremaks asjad lähevad. Paapua saart pole meie pisikesed jalakesed veel puudutanud, aga küll varsti jõuame sinna ka ;)

Cookin' on gas ehk täie auruga edasi sõbrad!