Nagu juba paar korda mainisime, siis on sukeldumine siin Maldiividel terve teadus. Seda mitmel põhjusel.

Esimene ja kõige suurem põhjus on asukoht. Tuleb välja, et  me asume keset üsna suurt India ookeani. Paremal laiutab suur sinine ja vasakul avaneb umbes sarnane vaatepilt, kui mõni atoll välja arvata. Tegemist ei ole just Saadjärvega, kus paari kroolitõmbe järel kusagilt ikka midagi paistma hakkab. Kui kõik võimalikud kehvad otsused ja olud koos toimima hakkavad, siis võib väga vabalt juhtuda, et järgmine peatus on Sri Lanka, Khao Lak või Achech. 

Lisaks asukohale mõjutavad meid veel riffistiku ehitus ja eripärad, hoovused, kuufaasid, tõusud-mõõnad, laevakaptenite tujud ja kidlasti veel midagi. 

Paljastan teile lähiaja jutuseerias natukene meie töö tagamaid (ennast esialgu alasti ei näita), pajatan sellest, milliseid erinevate raskusastmega sukeldumisi siin on võimalik teha, miks neid sukeldumisi tehakse, keda nendel sukeldumistel näha saab ja millal kõige parem aeg kedagi näha on. Tegelikult on mul veel üks eesmärk - kui õnnestub, siis lükkan ümber arvamuse, et sukeldumisinstruktori töö on ujukates muretult mööda randa ringi tallamine, tõmmudele kaunitaridele naeratamine, muretult kokteilide libistamine ja vahepeal paariks tunniks paadi ääre pealt vee alla võlumaailma kadumine. Kõiki neid asju teeme me ka (Tults kannab pigem bikiine ja naeratab rohkem meestele), aga tegelikkuses on see töö enamuse ajast sitaks raske ja vastutusrikas.

Vot nii. Jääge kuuldele, varsti juba kõigest täpsemalt.

Pildi peal muide on meie pisikene saar õhust vaadatuna. Oleme vist saare aja juba omaks võtnud, kuna pole suutnud kolme nädala jooksul kodusaarele veel ringi peale teha. Selle vea katsume ka lähiajal parandada :)