Kuna kuulus motomees Indrek Till on mu lähisugulane, siis ma tahksin hirmsasti arvata, et minus pesitseb kustumatu ja avastamata motogeen. Kui heita pilk ajalukku, siis leiab sealt lebamise Tais kusagil kõrvaltänavas, peos ainult rolleri lenksu kummist käepide ja massin ise kraavis suitsemas, lamamine koos Luule Tulliga (Tults) Phuketil Chalongi ringteel, roller džentelmanlikult minu peal ja nii edasi. Eirates kõike eelnevat ja kuulates oma motogeeni rentisime rolleri.

Olles üsna varajase ärkamisega, mis on kindlasti tingitud ka tänu peremees Widja kukkedele, kes sarnaselt minu motogeenile on leidnud endasi viirpapagoigeeni otsustasime kõiki tähtsamaid templeid juba koiduvalguses külastada. Enamikes templite ja tähtsate kolosside juures olime ihuüksinda, kui välja arvata mõned tädid, kes pea peal betoonblokke tassisid või onud, kes muru riisusid.

Tempelid on siin üldiselt jalaga segada. Kohalikus keeles tähistab templit sõna pura, mis sanskriti keelest tähendab lihtsalt ruumi, mida ümbritseb sein. Olgugi, et enamjaolt on tegemist hindudega, siis päris hinduismist on asi sama kaugel Eesti mõõtkavas nagu Tallinn Tartust. Kühvliga on siia sisse segatud erinevaid animismi vorme ja see väljendub ka küla erinevate tähtsate templite asetuses. Igas külas on vähemalt kolm templit. Kõige tähtsam, pura puseh paikneb paikneb küla mägede (kaja) poolses osas ja on pühendatud küla rajajatele. Küla keskel asub pura desa, mis on pühendatud külakogukonda ja selle igapäeva elu kaitsvatele hingedele ja mis mis peaks olema kõige päikesetõusu (kangin) poolsem tempel. Kõige mere (kelod) poolsem tempel on pura dalem, kus on au sees kõik surnud. Lisaks nendele kolmele on igas kodus, igas ümbruskonnas ja igas muus võimalikus kohas oma tempel.

Pura Besakih asub Gunung Agungi mäe jalamil on kohalike jaoks nii oluline tempel, et seda nimetakse austavalt Ematempliks. Kahekümne kolmest templist koosnev kompleks asub väga ilusa koha peal, aga nagu kõikide vähegi turiste ligi meelitavate objektidega gloobuse peal on ka see koht elevandi naha ja kõva närviga inimestele. Igal sammul üritas mõni isehakanud giid meile selgeks teha, et just tema on see, kes meil täielikust õnnest veel puudu on ja kui meil juhtus juba õnn olemas olema, siis ilma temata ei saavat me nii ehk naa templitesse sisse. Mul läheb sellise jama peale seeditud toit soolikates nii keema, et tahaks kellelgi silmi peast ära kraapida. Aga pühas kohas ei ole viisakas nii teha ja nii surusimegi hammaste krigisedes ennast "üliharitud" kuid kahjuks kamba peale ainult nelja inglise, kahte prantsuse ja kuute saksa keelset sõna rääkivast giidikarjast läbi ja suundusime templite poole.

Kuna Bali keskosa on 318meetri poegadele ja tütretele juba vaat et Himaalaja, siis ajasime rolleri kuumaks ja pigistasime sellest viimast. Saime vihma ja külma, pilvi ja päikest, hingeauru päris näha ei olnud, aga palav ka väga ei hakanud. Ma ei ole küll väga mägistes piirkondades Kesk-Aasias veel käinud, aga müts maha kõrgel elavate rahvaste ees. Igasugune tegevus, mis rannikul elavaid ja kõrvast liiva urgitsevaid hõimuvendi isegi mõtlema ei sunni on kõrgel üks suur ettevõtmine. Ja ma ei räägi praegu Balist vaid ikka kõrgetest-kõrgetest kohtadest.

Riis on elu. Riisipätsikesi ohverdatakse iga päev, riisist tehakse soolast toitu, riisist möksitakse kokku erinevaid magustoite, hea õnne toomiseks kleepis üks tädi meile kusagil külavaheteel paar riisitera isegi otsaette. Tundub, et hingedele ka riis meeldib, sest inimesed on rõõmsad. Ja rõõmsad on nad sellepärast, et hinged on rahul nagu peremees Widja tähtsa näoga seletas. Ja siis laginal naeris.
Riisiterrassid on ka üks ütlemata hästi toimiv süsteem. Kuna riisipoisid tahavad kasvamiseks palju vett, siis voolab ülemise terrassi täitudes vesi alumisse ja sealt aina edasi ja edasi. Lisaks kõhu täitmisele on riisi istutamisel ja korjamise külas ka väga sotsiaalne funktsiooni. See tegevus ei ole ühe mehe show nagu Tõnu Aare one man band vaid nõuab kogu kogukonna panust.

Bangkokil on  eriline lõhn. Iga kord lennujaamast või mõnest vastikult konditsioneeritud bussist välja saades tungib see lõhn ninna ja mässib endasse iga viimse kui retseptori, mis lõhnatajuga tegeleb.

Segu suurest linnast, jõest, templitest levivast viirukisuitsust, higist, naeratustest,  leitsakust, niiskusest, musttuhandest erinevast tänavatoidukärust, puuviljadest, lilledest, tuk-tukidest, autodest, munkadest ja keelest, kus R-tähe hääldamine on kaelamurdev ülesanne ütleb ilmeksimatult, et sa oled jõudnud Aasiasse.

Lisaks lõhnale on Bangkokil ka maitse. Ilmselt üks maailma parimaid maitseid. See toit on nii värske, et kui tänavamüra ei oleks, siis kuuleksid kindlasti juba pannil säriseva galangi või plastlaual korvis vedelevate idude kasvamist. Lisaks värskusele ja tohutule maitsete kompotile saab iga sööja tasuta kiirkoolituse, kuidas kogenud käed tunde järgi süüa teevad - peotäis siit hunnikust, natukene seda põhjamaa pojale tundmatut rohelist, nõks sealt, kulbitäis seda leemekest ja valmis. Igas vormis ja olekus kana, kala, liha, nuudlid, riis ja loomulikult värsked mahlad. Otse sinu silme all muunduvad kaks prisket draakonivilja suurde klaasi paksuks plödiks või kukub paari osava matšeetelöögiga kookosel ots ära ja sinu ülesandeks jääb kogu see kraam suurima heameelega omale sisse luristada.

Paari Bangkokis aklimatiseerutud päeva jooksul leidsid oma tee me halastamatutesse kõhtudesse mitmed kalapallid, kanavardad, grillitud kaheksajalad, erinevat värvi karrikastmed, tarakanid, nuudlisupid, nuudlisupid, nuudlisupid, kühvlitäis riisi, krevetid ja lõpetuseks loomulikult kõikide toitude kroon - kleepuv riis mangoga.

Nüüdseks oleme oma kergelt ülenuumatud kehad Balile lohistanud ja katsume siinsetest asjadest sotti saada.Kuumus ja niiskus võrreldes Bangkokiga on kraadi võrra nõrgemad, aga endiselt ilutseb kohe pärast plätade jalga panemist särgil mehine higilärakas ja soolased nired voolavad mööda käsi alla.  Täna pidi aset leidma üks lootustandev tööintervjuu, aga härra kontakt teatas, et tal on väga kehva olla. Mina kahtlustan palmiviina, aga eks ta ise teab paremini. Kohtumine lükkus sujuvalt homse hommiku peale.

Lootused Maldiividele kohe avatavasse ökoresorti tööle saada kustusid taaskord viimase kahe kandidaatpaari konkurentsis. Juba mitmendat korda oleme jõudnud päris lähedale, aga midagi on ikka puudu jäänud. Aga lõppude lõpuks peab ju keegi teine ka olema, kõik ei saagi essad olla.

Halva üllatusena lõi jalaga alla poole vööd Indoneesia ruupia kurss. Kui umbes kuu aja eest maksis 10 000 ruupiat umbes 11 krooni, siis praeguseks hetkeks on kurss tõusnud 13 krooni peale. Siinkohal on mul jällegi kahtlused võtmesõnadega euro ja Kreeka, aga väga vabalt võivad mu kahtlused ka täitsa alusetud olla. Teine variant on lihtsalt see, et Indoneesia ruupia on üks ütlemata kõva valuts.

Üldiselt on praegu edasiste plaanide kohta üsna äraootavad seisukohad. Vaatame, mis homne töövestlus toob ja siis mõtleme oma imelisi mõtteid edasi. Umbes nagu Samuel Vesipruul.

Kinkisin oma pilpaks kantud punased crocsid eile ühele rollerijuhile ja ostsin uued plätad, mille peal ilutseb suur kiri "swallow". Loodetavasti ei too see mulle mingeid ebameeldivaid sekeldusi kaela.

Õlu on siin veel lahjem lurr, kui kõik Singhad ja Changid Taimaal. Nimeks Bintang ja tuleb nagu sellele kandile kohane suures 0,66 liitrises ämbris. Mis siinset kliimat arvestades on ilmselge rumalus. Valida on kahe variandi vahel: kas liisunud lõpp maha kallata või kogu õll ahvikiirusel omale sisse ajada. Esimest nagu teha ei tahaks, teise tagajärjed on sellised nagu allolevast Bangkoki kodutänaval Soi Rambuttril tehtud videost näha võib :)

Nagu kohe näha võite on lisaks lalinale videos ka jupike kultuuri. Sattusime Chinatownis puhtjuhuslikult mingile teatri-tantsu-kurask-teab-mis etendusele. Ilmselt olime meie seal tagatoas palju suuremad vaatamisväärsused, kui maalitud nägudega poisid laval, aga ärgu nad arvaku, et meil huvitav ei olnud.

Update 1 - videot kahjuks ei n2e. Interneet venib siin nagu tatt ja ilmselt j22ksin homsele kohtumisele hiljaks, kui seda videot [les prooviksin laadida.

Teie aga olge ikka tugevad ja hoidke latti kõrgel!
Meiega saab järgmised kaks kuud ühendust Indoneesia numbril +62 81 353 091 939

Update 2 - Ma olen surfihunt. T2nase p2eva saldoks h66rutud k6ht, villis nibud ja 50 000 ruupiat trahvi, mis tuli kaasa murtud lua uimega. Aga - ma sain lauale. Korduvalt. P2ris suurte lainetega.