Pärast Disney Nemo multifilmi esilinastust sai klounkalast iga väikese ja natukene suurema lapse lemmikkala ja pea kõige tuntumaks-äratuntavamaks kalaks on ta jäänudki.

Maailmas on 28 liiki klounkalu ja umbes 1000 liiki anemoone, kellega koos need pisikesed röövlid korallriffil elutsevad. Maldiivide vetest võime nendest liikidest leida nelja, aga pildil on ainult Punases meres leiduv endeemne Punase mere anemoonkala (Red Sea Anemonefish, amphiprion bicinctus). 

Nagu juba mainitud, jagab klounkala oma igapäevaelu anemoonidega. Nende vastastikune sümbiootiline suhe saab alguse üsna huvitaval moel: sõpruse sobitamiseks tantsib kala ümber anemooni ja puudutab õrnalt oma erinevate kehaosadega anemooni kombitsaid kuni on oma tulevase peremehe surmavate torgetega harjunud. Nüüdseks on kalakese kehale tekkinud kattekiht muutnud ta anemoonide mürgi suhtes täiesti immuunseks.

Armsa olemisega klounkala toitub väikestest selgrootutest, kellel on halb komme peremeesanemoonidele liiga teha. Korallriff on nii peen süsteem, et siin naljalt juba midagi raisku ei lähe. Kõik mis klounkala taguotsast välja tuleb on omakorda toitaineks anemoonile. Klounkala on kõigesööja ja sööb kõike elusat alates vetikatest ja planktonist, mis moodustab ta toidulauast umbes veerandi, lõpetades molluskite ja koorikloomadega.

Lisaks toidu koju kätte toomisele pakub anemoon klounkaladele ka kaitset, kuna teised kalad ei ole tema mürgi suhtes immuunsed ja ei saa väkest röövlit anemooni vahelt kätte.

Ühe anemooni sees ja ümber elab tavaliselt pisikene punt klounkalu. Gruppi kuuluvad suguküps esipaar ja mõned eelpuberteediealised suguvõimetud väikesed isased kalad. Kui esileedi sureb või ära süüakse, siis muudab suguküps isane sugu ja võtab esileedi positsiooni üle. Selline muutus on lõplik ja kui elu emasena endist isast ei rahulda, siis paraku pole sinna midagi teha ja  tuleb uue elukorraldusega harjuda. Teaduslikus keeles nimetatakse sellist küpsemisprotsessi järjestikuseks hermafrodismiks. Kuna kõik klounkalad sünnivad isastena, siis on nende liikide puhul tegemist protandriliste hermafrodiitidega (loodetavasti ma väga nende terminitega ei eksinud :).

Kudemisaeg on klounkaladel täiskuu ajal ja suguküps isane valvab marja järgnevad 6-10 päeva kuni väiksed rüblikud on valmis omapead ookeaniga tutvuma. See juhtub üldiselt paar tundi peale pimeduse saabumist.

Vot selline keeruline elu on staarkaladel!
Järgmisel korral juba hoopist teistsugustest sõpradest!